Monday, November 13, 2017

Kuidas kuningriik ühe hobusenaela pärast kaotati.

Viimased kolm ööd kulusid sellele, et vaatasime kahe hooaja jagu skandinaavia krimisarja Acquitted (Frikjent) ära. Nii põnev oli, et pidime lihtsalt vähemalt kella kolmeni üleval istuma ning vaatama ja kui poleks väikesi hommikul vara ärkavaid lapsi, oleks korraga kõik ära vaadanud.

Kui siis järsku lõpp saabus, mis oli selline, et kõik kaotasid, tuli meelde see inglise värsike
For want of a nail the shoe was lost.
For want of a shoe the horse was lost.
For want of a horse the rider was lost.
For want of a rider the message was lost.
For want of a message the battle was lost.
For want of a battle the kingdom was lost.
And all for the want of a horseshoe nail.

See värss võtab siis kogu selle seriaali kokku. Ma tean, et suurem osa inimkonnast vihkab lahtiseid lõppe, aga mulle nad meeldivad. Ma olen eilsest õhtust saadik mõelnud eri stsenaariume, kuidas asjad edasi läksid pärast lõppu, aga kui ma oleksin ise selle seriaali kirjutanud, siis poleks mina ka midagi tarka lõpuga lõpuks välja suutnud mõelda. Praegu oli psühholoogiliselt kõik realistlik. Ja nagu eesti vanasõna ütleb, kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Kõik said karistada, et kristlikke väärtusi ei järginud.

Saturday, November 4, 2017

NaNoWriMo

Ühinesin NaNoWriMo-ga. Ehk National Novel Writing Month. Ehk november on pühendatud romaani kirjutamisele. Novembrikuu jooksul peaks kokku kirjutama 50 000 sõna, mis on siis ühe romaani jagu küll. Päevas teeb see 1667 sõna. Minu plaan on praegu 2000 sõna päevas kirjutada, see on paras kogus, et mõte kinni ei jookse ja järgmiseks päevaks ka kirjutamise jaksu jagub. Kondikava tegin valmis juba septembris ehk tegin graafiku loo tegevustikule, jaotasin selle peatükkidesse, otsisin esile kerkinud probleemide jaoks võimalikult loogilised lahendused ning mõtlesin välja tegelaskujud. Praegu on siis põhimõtteliselt ainult kirjapaneku vaev ette antud punktide järgi, mis teeb kirjutamise oluliselt kergemaks. Samas on palju ka muutunud kirjutamise käigus juba. Mõned asjad välja jäetud, mõned asjad juurde lisatud. Ja ka mõned tegelased vahetasid nime, sest mul ei tulnud kirjutama asudes meelde, mis nimed ma neile septembris panin ning ma ei viitsinud karakterite lehte otsima minna ülakorrusele magamistuppa, kus ma olulisi pabereid hoian. Ja kui juba mulle need nimed meelde ei tulnud õigesti, siis järelikult olidki enne kehvad nimed.

Progress reaalajas siis selline:

1. november 2247 sõna
2. november kokku 3910 sõna (päevane uute sõnade kogus 1663 sõna)
3. november kokku 6075 (2165)
4. november kokku 8602 (2527)
5. november kokku 11282 (2680) Wohoo, kümne tuhande sõna piir ületatud!
6. november kokku 12977 (1695)
7. november kokku 14961 (1984)
8. november kokku 16971 (2010)
9. november kokku 18945 (1974)
10. november kokku 19440 (495)
11. november kokku 20617 (1177)
12. november kokku20617 (0)
13. november kokku 21072 (455)
14. november kokku 21256 (184)
15. november kokku

Friday, October 27, 2017

Valikuline kõnevõimetus ehk selektiivne mutism kantseliitide keeles.

On häbelikke ja arglikke lapsi, ja on lapsi, kes on täiesti võimetud häält tegema võõraste juuresolekul. Nad ei ole autistlikud, kuigi teatud jooned sarnanevad. Näiteks ei suuda nad alguses silmsidet hoida võõrastega ja/või lasteaia- või koolikaaslastega. Kui keskkond tuttavamaks saab, hakkavad nad siiski silma vaatama, aga sõnu ikka suust välja ei tule. Näitavad näpuga, noogutavad, raputavad pead, suuremad kirjutavad tahvlile või paberile. Jah, suuremad ehk puberteedid ning täiskasvanud, sest see ei kasva iseenesest välja, nagu sageli loodetakse. See võib kesta vabalt ka 30nda eluaastani ja sealt edasi.

Kodus suheldakse vabalt ja ülekeevalt isegi, aga koolis on täielik vaikus. Sageli kipuvad õpetajad kahtlustama, et nad ei meeldi sellele lapsele või et laps üritab vaikimisega võimu näidata, on eriliselt jonnakas ja põikpäine lihtsalt. Või et ta ei saa aru, mida ümberringi räägitakse. Saab küll aru. Liigagi hästi ja iga tema kuuldes öeldud halvustav kommentaar lükkab ta veel mitu pulka allapoole enesekindluse redelil, mis neil niigi on kuskil allpool merepiiri.

Sageli nad jäetaksegi koolis omaette.  Lubatakse neil olla erandid, kes rääkima ei pea.  Niikuinii ta ju ei vasta midagi, milleks siis torkida. Ja nii tekib vaikival lapsel järjest sügavam harjumus teatud inimeste läheduses või teatud keskkondades, vaikida. Ta võib rääkida ühes keskkonnas, näiteks raamatukogus, aga nii kui näeb inimest, keda oma vaikiva keskkonnaga seostab, näiteks koolikaaslast, siis vaikib. Vaikivad lapsed elavad oma keeruliste reeglite maailmas, kus võivad rääkida ja kus kaotavad kõnevõime.

 Kuigi introvertsus on Eestis jube popp sõna praegu ja kõik kõike sellega õigustavad, siis sageli need vaikivad lapsed ei ole alati introverdid. Neile meeldib seltskond, sõpradega koos mängida jne. Nad lihtsalt satuvad ärevusse, kui häält kasutama peavad ja häälepaelad keelduvad koostööst järsult. Nad on väga kriitilised enda suhtes ja kardavad naerualusteks saada või ennast rumalaks teha kuidagi midagi valesti öeldes jne. Seega nad vaikivad kuni on imelik juba järsku rääkima hakata, seega vaikivad ka siis edasi, kui tegelikult midagi öelda oskaksid ja tahaksidki. Ja hääle kasutamise asemel nad zhestikuleerivad, teevad nägusid, kirjutavad, nad teevad kõike muud peale rääkimise.

Kuigi Eestis enamus artikleid seda lastega seonduvaks peavad, siis tegelikult esineb seda ka täiskasvanuil. Lihtsalt sageli saab probleem alguse siis, kui lapsed kooli lähevad ning esimest korda elus suure seltskonnaga kokku puutuvad ning peavad hakkama ise suhtlema võõrastega. Siis vallandub see ärevushäire nähtavalt, kuigi oli juba varem olemas, aga lihtsalt ei oldud tähele pandud. Lapsed on ju ikka häbelikud jne. Täiskasvanuil takistab see tööintervjuusid, seega ka töö saamist. Kui nad ka tööle saavad, siis suhtlemisega seotud olukorrad tekitavad kohutava stressi ja kõnevõimetuse.

Kuigi olen tõlkinud selle valikuliseks kõnevõimetuseks, siis tegemist ei ole selle sündroomi käes vaevleva inimese valikuga. Tal pole võimalust valida, millal rääkida ja millal mitte rääkida, kontroll on selle rääkimisfoobia käes, mitte inimese enda käes. Nad pole jonnakad, ega kangekaelsed, nad ei suuda rääkida ilma ise suutmata seda kontrollimata, kas rääkida või mitte. Mõnikord nad väga tahaksid rääkida, aga ei suuda. Valikuline ongi ta vaid selles osas, et teatud olukorrad-keskkonnad-inimesed kutsuvad selle foobia esile, mitte ei ole see inimene kogu aeg ja igal pool kõnevõimetu. Kui ma kunagi parema sõna välja mõtlen valikulise asemel, siis parandan ära pealkirja ja ülejäänud teksti.

Veel üks müüt nende laste kohta on see, et neil on see tekkinud mingi trauma tagajärjel või koduse kakskeelsuse tõttu. Ei, neil pole traumaatilisi kogemusi ja ka kodune kakskeelsus pole ka põhjuseks, kuigi kakskeelsed lapsed hakkavad hiljem rääkima. Mõned lapsed ei suuda kakskeelseteks saada ja hakkavad vaid ühte keelt kasutama ning ignoreerivad teist. Ning saavad seejuures hästi aru, mis sõna mis keelde kuulub. Mitte alati pole tegu ka kõnehäirega lapsega, see laps võib ideaalselt kõiki sõnu välja hääldada koduses keskkonnas ja pikki lauseid rääkida, aga oma vaikimise keskkonnas ei suuda ta ka kõige lühemaid häälitsusi teha.

Põhjused, miks see tekib, on näiteks geneetika. Sageli juhtub seda selliste vanemate lastel, kes on ise ka vaiksed ja häbelikud lastena olnud. Võimalik, et lapsevanem on ise lapsena trauma läbielanud, pole suutnud sellest rääkida või kui on rääkinud, pole adekvaatset abi saanud, seega ei ole nad ise ka õppinud, kuidas ohvrirollist välja murda. Nad üritavad oma lastele liiga head vanemad olla ning laste mõtteid lugeda ning nende soove silmadest välja lugeda. Nad on liiga varmad oma lapsi ebamugavast olukorrast ära päästma, neid ümbritseva maailma eest kaitsma hakkama.

Näiteks saadakse tänaval ema sõbrannaga kokku, kes siis emaga jutustab ja järsku lapse poole pöördub küsimusega,  a la kas oled hea laps olnud ja mida jõuluvana sulle toob vmt. Laps kangestub sotsiaalsest ärevusest, peidab ennast ema selja taha, punastab, vaikib ja kõigi jaoks on olukord ebamugav. Siis vastab ema lapse eest kiiresti midagi ning ebamugav olukord on lahendatud. Pinge on maha võetud kõigilt. Nii sõbrannalt, kes tundis halvasti ennast, et väikese lapse nii ebamugavasse olukorda pani ja ära hirmutas. Emalt, kel oli lapsest kahju ja kes vabandab, et laps on häbelik ja arg.

Pinge on maha võetud ka lapselt, kes sattus sellesse ärevust tekitavasse olukorda ja kes kahjuks nüüd õppis, et kui ta piisavalt kaua vait on, siis tuleb keegi ja päästab ta sellest olukorrast ära. Ja järgmine kord kordub sama muster. Ema vabandab teda alati kiiresti välja, et ta on veidi häbelik ning vastab tema eest. Laps kuuleb pealt ja õpib, et tema on see häbelik. Ta on see arg. Ja see kinnistub temas. Selleks ajaks, kui laps kooli läheb, on ta sellise käitumismustri endale korralikult sisse harjutanud ning teda võib peksta-piinata-kaasa röövida, aga temalt ei tule piuksugi suust. Ei kaitse ta ennast ega oma asju, ei küsi ta vetsu, ei küsi abi, kui kuskilt valutama hakkab koolis. Ta on vait. Pigem laseb püksid täis, aga häält ei tee ega vetsu ei küsi.

Juba ainuüksi selleks, et oma last kaitsta koolikiusajate eest või tänaval kurjategijate eest, on vaja ta rääkima saada. Parim aeg sellega alustada oli eile. Paremuselt teine aeg on praegu. Ehk siis niipea kui selle avastate, hakake tegutsema. Mida aeg edasi läheb, seda raskemaks see muutub. Need lapsed kasvavad üles teadmises, et nad on teistsugused, imelikud, ignoreeritavad või kiusatavad ja esialgsest sotsiaalsest ärevusest kasvab välja tõsisem vaimne probleem, millel võivad fataalsed tagajärjed olla.

Mida teha?

*Ärge aktsepteerige sõnatuid vastuseid. Peanoogutamine või raputamine pole piisav. Ta peab häält kasutama hakkama, kasvõi sosistagu esialgu, kui see kergem on. Mida aeg edasi ja mida rohkem ta on oma häält kasutama pidanud, seda vähem ärevust tekitab see temas kuni lõpuks paranenuna on sama aktiivne suhtleja kui teised. Võimalik, et mingid olukorrad kutsuvad ikka häbelikkust esile, aga siis ta juba teab, et hirmudele tuleb vastu seista, mitte lasta hirmul üle pea kasvada.

*Küsige valikvastustega küsimusi, mitte lahtisi küsimusi. Näiteks kas sulle meeldib kollane või roheline. Kas sulle meeldivad koerad või kassid. Kas sa tahad minna kinno või magama. Jne. Ja ta peab sõnadega vastama. Ärge jätke teda rahule enne kui vastuse saate. Kui kooliga tegu, siis õpetaja võib vaikivale lapsele öelda, et ta saab mõtlemiseks aega, minna ja vahepeal teiste laste käest küsida midagi ja siis tagasi selle vaikiva lapse juurde tulla ja sama asja küsida uuesti. Vaikiv laps peab selgeks saama, et vaikimine ei tähenda tema rahule jätmist, vaid häälega vastamine tähendab liigse tähelepanu lõppu.

*Premeerige teda iga kord, kui ta järgmise väikese sammu edasi on jõudnud oma rääkimises teha. Näiteks jalutage linna peal ja tervitage võõraid, iga kord kui ta suudab tere välja öelda, saab ta kommi.

* Sliding-in ehk meetod, kui laps esialgu turvalise isikuga ehk tavaliselt siis pereliikmega mängima hakkab midagi ning võõras siis vaikselt järjest lähemale tuleb. Võib võtta tükk aega kuni laps harjub, et keegi 5 meetrit eemal seisab, kui harjunud, siis järgmine kord lähemale jne. Kuni last ei häiri, et see isik läheduses on Seejärel võib järgmise inimese mängu tuua ja teda lähemale hakata samamoodi tooma. Oluline oleks, et need inimesed ei hakkaks talle aktiivselt tähelepanu osutama, kui ta räägib, vaid teeksid näo nagu see oleks kõige loomulikum asi maailmas. Tavaliste laste jaoks ongi ju.

*Küsige abi klassikaaslastelt. Kutsuge mõni klassikaaslane ühekaupa külla, et ta nendega tuttavamaks saaks ja nende läheduses nii ärevusse ei satuks enam, et rääkida ei suuda. Vaikiv laps on sageli muidu füüsiliselt aktiivne, väga hea jalkamängija näiteks, nii et seda probleemi pole, et nad omavahel mängitud ei saaks. Lihtsalt hääle välja saamine on keeruline vaikival lapsel, sest see sotsiaalne ärevus justkui jäätab häälepaelad tal, selline kramp tekib kurku. Esialgu võib ta rääkima hakata kas sosistades või imeliku käheda häälega, aga mida väiksemaks sotsiaalne ärevus jääb rääkimist nõudvates olukordades, seda normaalsemaks jääl muutub. Tervenenud lapsed on lõpuks sama rõõmsad ja kärarikkad kui teisedki ja see vaikimise ajastu on vanemate jaoks vaid kui halb unenägu.

* Küsige abi psühholoogilt. Kui laps 6-8 kohtumiskorra järel temaga rääkima pole suutnud hakata, vahetage psühholoogi. See psühholoog tegi midagi valesti teraapias järelikult.

* Seletage lapsele, millega tegu on. Teadmine, millega tegu, aitab kontrolli alla saada seda. Rääkige, et laps ei ole ainus ja teistmoodi, vaid ka teistel esineb seda. Ja et teised lapsed on ka ärevad, aga neil avaldub ärevus milleski muus, kui vaikimine. Samuti nagu paanikahäire all kannataja saab abi enesele teadvustamises, et see on kõigest paanikahoog ning õige hingamisega saab kontrolli hoida, nii aitab hingamise kontrollimine ka vaikivat last kui ärevust tekitav hetk on.

*Andke vaikivale lapsele rohkem aega vastamiseks kui teistele. Lugege mõttes aeglaselt kümneni ja siis küsige teiste sõnadega uuesti sama asja, andes talle valikvastused oma küsimusega. Lahtise lõpuga küsimuste esitamine on juba paranejatele, ehk küsimused a la mida sa eile kodus tegid. Mis raamatut sa lugesid viimasena jne.

*Kandke enda eest hoolt! Selleks, et last aidata, peate esmalt ennast aitama. Närviline, murduv ja stressis lapsevanem teeb asju hullemaks.

Hea uudis selle jutu lõppu on seee, et sageli on need vaikivad lapsed intelligentsemad teistest, kahjuks ka enda suhtes palju kriitilisemad, aga ikkagi - väikesed tulevased säravad tähed teadus- või kunstimaailmas. 

Üks ühine joon neil vaikivatel lastel on sageli ka hirm tugevate häälte ees, automaatne kätekuivati vetsus näiteks teeb liiga valjut häält nende jaoks. Neid teeb ärevaks tolmuimeja hääl, ventilaatori hääl jne.

Youtubes on kaks väga head videot, mis minuni sattusid tänu sõbrannale, kes sama probleemi lahendama oli pidanud oma peres, millega meie hetkel tegeleme. Ainult tänu temale teadsin ma, et selline asi on olemas ja et see on välja ravitav. Ja ma olen rohkem kui keskmine inimene psühholoogiaga kursis...

Esimene link inglise keele oskajatele
Selective Mutism, Dr Annie Simpson

Teine on neljaosaline videote sari kahe lapse tervenemisprotsessist, jällegi inglise keeles
Help Me to Speak


Saturday, October 21, 2017

Ilusate tüdrukute klubi

Maailma vanim amet ei ole ilma asjata maailma vanim. Kuni on nõudlust, seni on ka pakkumist. Inimesed on erinevad ja nende väärtused on erinevad. On romantikuid, kes usuvad igavesse armastusse, võtavad omale vaese külapoisi, saavad karja lapsi ja elavad seal õhust, veest ja armastusest. Kuniks armastust jätkub... Rahaprobleemid tavaliselt jahutavad tuliseid tundeid kiiresti, kui just mõlemad sarnased hipid pole, kel päikesest ja heinamaast küll ja rohkemgi veel on.

Rohkem on siiski neid naisi, kes kaine mõistuse säilitavad, ennast materiaalselt enne kindlustavad ja siis alles lapsi saama hakkavad. Kes siis otsib omale rikka mehe, kes parema palgaga töökoha. Igastahes ühendab neid see, et mida iganes ette võtavad, on nad sihikindlad ja tulemustele orienteeritud. On muidugi ka neid, kes on need kaks võimalust ühendanud ja rikastest meestest omale töökoha loonud. Väikeettevõtjad noh. Mõni on ka suuremalt ette võtnud. Suuremad riskid, suuremad tasud. Samas ka suurem risk vahele jääda, kui tegevus seaduse piire tõlgendama asub.

Mina kivi nende naiste kapsaaeda ei viska, kes on sel viisil väikeettevõtjateks hakanud. Ma olen alati imetlenud ilusaid tüdrukuid ja tunnustan nende meeletut tööd seda ilu luua-säilitada. Minu jaoks on juba kleidi selga panemine nii ebamugav tegevus, et olen valmis ka pulma kuluvatega minema. Sellepärast mind vist ka eriti palju pulmadesse ei kutsuta...

Aga ilus olemine on kallis. Nõuab nii aega kui raha, mõlemad ressursid on piiratud. Seega tuleb töö leida selline, kus võimalikult vähese ajaga võimalikult palju teeniks. Selle sama ilusa keha laenutamisega näiteks on võimalik tegeleda. Võta, aga pane tagasi, meetod. Müümiseks ma seda ei nimetaks, müümine peaks sisaldama juba ostu-müügilepingut ja see kisub sinna abielulepingu kanti. Laenutamine on aga korraks ja saab oma eluga edasi minna kenasti. Kuni järgmise korrani. Töö, nagu iga teine. Jääb aega ilus olemiseks ka.

Kuidas aga need ilusad tüdrukud saaksid otsa peale, kes alles peale Laura-skandaali sellise teenimisvõimaluse avastasid ja kuna vastav modellivahendus nüüd tõenäoliselt edasi ei tegutse enam, siis ei oska kuskilt alustada ka. Ma võin meelsasti appi tulla. Rikkaid meestuttavaid mul kahjuks ei ole. Selliseid keskmikke ka mitte, kes raha raatsiksid säästa, et see mõne ilusa tüdruku peale kulutada pärast. Aga ma vana kommentaariumide lugeja, noppisin välja sealt läbi jooksnud nimesid ja vaatasin nende promolehti. Seega võin juhendada, kuidas turundada ennast ise, kui see pealik-turundaja oma modelliagentuuriga peitu puges ja enam kättesaadav uutele tööotsijatele pole.

Kõigepealt on teil vaja luua oma promoleht ehk Instagrami konto. Seal saate esiteks tutvustada kaupa ehk siis ennast. Teiseks saate seal hinna välja kuulutada. Loomulikult mitte otseselt, egas ilusad tüdrukud mingi labane kaup pole! Tuleb ikka kenasti kaubamärkide abil teada anda, et te olete materiaalseid väärtusi hindav tütarlaps, kes teab nii enda kui asjade väärtust ning teie hinnaklass jääb nende kaubamärkide juurde. Kui ise kalleid kaubamärke ei tea, siis lähtuge klassikast - Hermes näiteks. Tarbijad on selle kaubamärgiga juba tuttavad. Instagramis pole vaja asja keeruliseks teha ja otseselt näidata, millise toote vääringus olete. Eriti kuna tooteid on Hermesel igas hinnas - alates 50-st eurost kuni tuhandeteni. Midagi peaab jääma ka salapäraseks teie juures ehk tehke lihtsalt Instasse pilt Hermese paberkotist. Las tarbija ise mõistatab, kui kalli kingi teile tegema peab, et teie tähelepanu köita.

Kui te alles algaja olete ja keegi pole veel Hermese kotikeses peituva kaubaga teid premeerinud, siis printige pilt välja ja kleepige mõnele õiget värvi paberkotile. Küll tulevikus saab õigest asjast pilti teha, peamine hetkel on oma hinnaklass välja kuulutada. Ühine tunnusjoon on nende neidude puhul see, et pole näidatud, mis selles kotikeses peitub. Ma kujutan ette, et mõni parema huumorimeelega tarbija on neile sinna sisse ostnud näiteks midagi sellist
 Tegu siis ülemisel pildil hobuse suuraudadega makusmuses 125 eurot, alumisel hobuse kõrvakaitsmed hinnas 165 eurot. Mida nendega peale hakata, kui ainult sülekoera peate, ei tea. Aga ikkagi Hermes!
Hinna osas seega pilt selge. Kõigepealt tuleb selgeks teha, et olete orienteeritud materiaalsetele väärtustele ehk õigetele kaubamärkidele, kallitele hotellidele, luksuslikele reisidele ja tarbija teab, et olete ratsionaalne inimene, kellele tuleb vaid õige hind välja pakkuda, et asi kaubaks läheks. Või noh, keha laenutamiseks. Oma kauni hinge võite koju jätta selleks ajaks. Või kui tööpakkumisega kaasneb reis, siis võite ju vaatamisväärsuste imetlemise ajal oma kauni hinge ka koos nappide bikiinide või seksika kleidiga uuele instagrami fotole jäädvustada.

Muuseas on väga oluline, kuhu te oma kauba ehk keha paigutate fotodel! Ärge pange mingeid trammis tehtud või lennuki turistiklassis tehtud pilte instasse! Kui linna peal jalutate, siis tehke mõne uhkema-kallima hotelli ees pilti, jalutage nende vestibüüli ja tehke ka seal pilti. Vahet pole, kui tegelikult sel esimesel reisil kuskil hostelis peatute - keegi  ei tea, et te seal kallis hotellis polnud. Isegi uksehoidja ei tea, kas olete selle hotelli klient või mitte, seega saate vabalt sisse jalutada ning pildid ära teha. Restoranides tehke pilte kallimatest toitudest, kui te veel restoranis käimist lubada endale ei saa, paluge abi mõnelt ettekandjana töötavalt sõbrannalt.  Alati püüdke pildile jääda shampuseklaasiga. Odav versioon väljas shampuse joomisest on shampuse ja klaasidega kuskile mere äärde või vanalinna vaateplatvormile pildistama minemine. Kaval nipp seejuures on shampuse pudeli mitte avamine, klaasi saate täita limonaadiga. Välja paistab suht sarnane ja saate sama pudelit mitu korda kasutada. Jällegi on heaks abiks baarides või restoranides töötavad sõbrad-sõbrannad, kes teile mõne kallima margi pudeli prügikastist kaasa toovad. Kui nad seda just ise töö juures odava kraamiga taastäitma ei pea..

Kolmandaks - kuidas jõuda tarbijale lähemale. Hakake jälgima tegijate kontosid ning nende pilte laikima ja kommima. Tegijad on siis need, kes on omale juba korraliku jälgijaskonna kasvatanud. Küllap on seal palju ka selliseid tarbijaid, kes otsivad uudistooteid, sest esiteks selle ühe instatoote töövõimekus on piiratud ning võibolla on hind liiga palju tõusnud, kui tarbijaskond suureks on kasvanud. Ühesõnaga on see tegija instatoode juba liiga piiratud ressurss ning paljudele on vajalik odavam ja kättesaadavam alternatiivtoode. Ja seal tuletegi mängu teie!

Muidugi tööga kaasnevad igasugused riskid, ei saa öelda, et see mingi meelakkumine oleks. Oma kogemustest võin öelda, et need, kellega ise magada tahaks, need selle eest raha ei paku. Ja need, kes on tulnud raha pakkuma, et ma nendega magaks, on olnud sellised, kellega isegi raha eest ei taha magada. Seega pole ma kahjuks ise seda karjääri teha suutnud ja olen edasi selline nagu olen - lihtne toit ja lihtne riie. Aga kes minust liberaalsemad ning tolerantsemad, võiks isegi öelda altruistlikumad, võivad omale hea teenistuse leida. Ilusad asjad ehk kaaluvad koledad asjad üle, mis nende ilusate asjade saamiseks tegema pidi.

Perekooli targad teadsid kunagi instateemas rääkida, et töö sisaldavat teatud Araabiamaades ka koerte ja eeslitega toimetamist grupi meeste ees jne. Võimalik, et suur töötasu sisaldab ka salajasi videoülekandeid tumedas veebis. Kuskilt peavad nad ju selle raha tasa teenima,väidetavalt on neid naisi ikka sadu, kellele nad maksavad heldelt rahas, asjades, reisides.Ühed Eesti suurimad tööandjad, vaat et veel!

Ime, et maksuamet pole ümbrikupalkade maksmise pärast veel uurimist alustanud või kapo altkäemaksude andmist uurima hakanud. Esiti ju anti tüdrukutele 200 eurot altkäemaksu peale massaazhi, nagu üks kupeldatu alles tunnistas. Kuigi kui 2004 aasta Ekspressi lugu üle lugeda, siis kapo oli Eesti-USA seksiäriga juba toona seotud ja nende ametlik poliitika on, et asjal puudub kuriteokoosseis. Aga kui see tulevaste teenete jaoks tehtud ettemaks teisiti sõnastada, siis läheb kapo uurimisväljast jällegi maksuametile asi üle. Võib vaid ette kujutada nende neidude pettumust ja viha, kes ei osanud õiglast tasu küsida õigel ajal ning olid mingite illusioonide küüsis, et tegu on suhte ja kurameerimisperioodiga... Või nende kibestumust, kes nüüd loevad kui palju teised asju ja raha selle sama töö eest said võrreldes nende endiga. Ma olen alati olnud selle poolt, et palgad peavad avalikud olema. Sarnase töö eest võrdne palk!Aga noh iga väikeettevõtja nii palju ikka sai vast, et oma äri laiendada võis ise vastavalt sellele, mille poole kutsumus rohkem oli. Kes meigikunstnikuks, kes küüntekunstnikuks, kes kaitseväkke ja ka koduperenaisteks. Mulle tuleb ikka meelde selle osaga seoses üks Rammsteini laul nende Family Values tuurilt ehk siis lihtsustatud elu läbi muusikalise vahepala kollektiivilt Rammstein alla 16 keelatud.

Delfi kommentaatorite väitel on terve Eesti seltskonnaeliit Zand&Co ja Roberto&Co tarbimises olnud. Järgnevalt mõned tsitaadid Delfist, konkreetsete nimedega osasid võib igaüks ise otsida hiljem Delfist lisaks.  PS. Asi oli avalik juba 2014 aastal, nii et ajastus kommentaariumist laia meediasse lükkamisel, võis olla eelmise skandaali summutamiseks. Kui lähtuda taksojuhi ütlustest, siis tarbijaskond asus Pirital, Viimsis, Kesklinnas ehk asukohtades, kus viimaste valimiste järgi kõige rohkem vastava erakonna valijaid elab.


"kats
08.12.2014 22:04
Vastus on lihtne. Nii kui raha vaja või uus äriplaan peas, võetakse ühendust I.J.-ga. I.J. ostab pileti floridasse, inglismaale või Šveitsi. Reede õhtul või laup hommikul lähevad töötud/meedia staarid "puhkusele",teisipäeval tullakse tagasi. Seletuseks, kust raha tuli, et "puhkusele" minna saadi ja et äri alustada, öeldakse, et sõbranna rikas mees ostis pileti, kuna sõbrannal on nii igav ja tundis sõbrannadest puudust ja kuna "puhuksele" olev inimene on nii tore ja tark, sp otsustas sõbranna mees ka investeerida.Realselt tuleb raha magades 67 a I.J, tema sõprade fredi ja raymondiga või muidugi magades ka kõigi robeto sõpradega. Kui keegi suudab nimetada ühe kroonika staari, kes poleks IJ & co või roberto & co-ga maganud raha eest, olen ma nõus tegema tasuta maniküüri. Kuna ka minu äri on nii alguse saanud, siis olen natuke asjast teadlik. Jutt mida kirj "poe chick" eelnevates kommentaarides vastab tõele."
"poe chick
06.12.2014 10:12
Lust vaadata, kuidas Roberto De Silvestri ja I.J. Zandi "programmi" naised kõik ühes ruumis on, ainult mõned kes Inglismaal ja araabias elavad on puudu. Nüüd pole vaja IJ-l ,Robertol ning nende sõpradel enam vaja surfata facebookis, et Laura sõbrannade alt omale pidudeks naisi leida, vaid saavad kohe veebsaidilt Floridasse ja Monacosse "modelle", ipadi air eest, välja valida"
"kats to naine
09.12.2014 10:56
Laurakene pole ise "programmis" osalenud enam aastaid, aga vanameestele naisi viskab ette ta siiani. Tema oli "programmis" ammu, aastaid 5 tagasi, tema kaudu,kaudselt,sain ka mina "programmi", kuigi põhi madame on suht tuntud kogukam kroonika tegelane ja pidev "komeedi" külaline. Ma arvan, et ainult eesti naised, kes on tõesti maailmas kuulsad a la Kass, Pedaru,Kuik ja Kõiv on ainsad eesti kuulsused kes pole "programmis" osalenud. Isegi pooled Kroonika töötajad on oma kehaga riiete ja reisimiste eest maksnud."

Pikemalt siin Värske Delfi
Igastahes. Mul on alati hea meel, kui inimesed on leidnud oma kutsumuse ja teevad oma tööd pühendunult ja hästi. Olgu see töö siis mis ta on. Laura-skandaali puhul oli muidugi kurb, et suur turundustöö oli tehtud, järjekordne ilusate tüdrukute klubi loodud, tarbijaskond suur ja lai kasvatatud, aga mitte kõik ilusad tüdrukud ei olnud aru saanud, et oma keha väljapakkumisega kaasneb seal ka kehaga töötamine. Tööjuhend oleks pidanud täpsem olema, et need kel ilusaks tüdrukuks olemise kohta illusioonid olid, oleksid saanud teise väljundi otsida. Puuritantsijateks ööklubisse minna või midagi.

Wednesday, October 18, 2017

Orkaan Ophelia

Pühapäeval oli Iirimaal ilus soe ilm. Ja täiesti tuulevaikne. Ükski leht ei liikunud puul. Teades, et see on vaikus enne tormi, oli seda suurem hirm tormi ees, mida vaiksem oli parasjagu. Õnneks oli kellaajaliselt teada, millal torm kuskil algab ja millal kõige hirmsam torm meieni jõuab. Meil hakkasid siis tormituuled puhuma umbes 9 ajal. Kell 1 ja 2 vahel päeval oli kõige hirmsam aeg. Kuigi meilt kilomeetri kaugusel oleva kolledzi juures lendasid elektrijuhtmed maha, siis meil jäid elekter ning internet siiski alles ning saime teada, et seal külakeses, kus meie granny elab, on üle 70-aastane üksi autos olnud naisterahvas hukkunud. Puu kukkus peale. Mees üritas meeleheitlikult grannyle ja ta naabritele helistada, aga sealkandis olid kõik ilma elektrita. Tund hiljem teatati, et tegelikult oli 20-aastane naisterahvas ikka see, kes hukkus. Seega meie granny see polnud. Veel kaks tundi hiljem teatati, et tegelikult oli 50-aastane naisterahvas ikka see, kes hukkus ja ei olnud üksi autos õnnetuse ajal, vaid koos oma emaga. Hukkunu oli hiljuti sinnakanti kolinud onkoloogiaõde, kes oma 70-aastase emaga koju sõitnud oli ja 300 meetri kaugusel kodust oli, kui puu murdus ja nende auto peale lendas. 50-aastane tütar siis sai surma, tema 70-aastane ema kergemaid vigastusi, aga tohutu shoki. Sellest siis ka need segased teated hukkunu vanuse kohta. Ja see puu polnud mingi eriti suur isegi mitte. Lihtsalt kohutav ebaõnn või saatus. Kel ette nähtud surra, see ka sureb.

Järgmine hukkunu oli noor mees, heasüdamlik hiiglane, nagu teda iseloomustati hiljem. Alati on olnud neid, kes tänitavad, et mis need puud ikka liiklust takistavad. Saag välja ja ongi tõke eemaldatud, selle asemel, et kilomeetrite pikkusi ummikuid tekitada. See mees siis oli see, kes sae välja võttis ja teele kukkunud puud tahtis kõrvaldada, aga kahjuks kukkus järgmine puu talle peale ja ta lendas oma töötava mootorsae otsa. Jällegi kohutav ebaõnn. Kui suur on tõenäosus, et puud kukuvad kui doominokivid järjest maha?

Järgmine ja õnneks viimane hukkunu oli pangatöötaja, kes töölt varakult koju läks, et ohu eest varju saada õigel ajal. Talle lendas samuti murdunud puu autosse. Eelmisel aastal abiellunud mees, kaks väikest tütart jäid isata. Ebaõnn. Oleks ta parem tööle edasi jäänud või paar minutit varem või hiljem sõitma asunud, oleks ta elus. Saatus, ma ütlen. Kel ette nähtud surra, see sureb. Kel ette nähtud õppetund saada, see saab õppetunni. Nagu see tormipildistaja, kes 30 sekundit kiirem oli, kui murdunud puu. Või need penskaritest idioodid, kes ujuma läksid lainetesse, et nii tore vahune oli.  Või need kiteboardiga idioodid, keda päästma pidi. Või need idioodid, kes vettehüppeid Galways tegema läksid. Nad kõik oleksid võinud saada lainete poolt vastu kive laksatud korralikult, aga nemad jäid ellu. Surid need, kes lihtsalt langevate puude teele ette jäid.

Meie suurim hirm oli maja taga kasvav elupuu. See on vähemalt paarsada aastat vana puu ja hirmus suur. Tuul sasis teda korralikult, aga õnneks pidas vastu ja ei lennanud meile majja sisse. Paljud pisemad puud seda mitmeski kohas Iirimaal tegid. Meie naabrite puulatv lendas üle aia maanteele, aga puid juurtega välja meie majades ei kangutanud. Elame endise suure kloostri aladel, kus kõik aiad on endised lambaaedikud ehk kõrgete müüride vahel peidus. Kõige hullem, mis meie tänaval juhtus, oli see, et üle tee asuval downikate koolil lendas lillepott ümber ning endise pangahoone katus lendas kohati minema. Aga ta vana ja kõrge maja ka. Me lootsime, et meie katkine kuurikatus võtab tuule alla ja saaks kindlustuselt uue katuse jaoks raha, aga ei vedanud. Jäi alles kõigi oma aukudega.

Corki staadionil lendas katus ära, kuskil oli kooli katus ära lennanud. Koolid olid suletud nii esmaspäeval, kui ka teisipäeval. Teisipäev oli imeilus päev. Taevas oli pilvitu ja sinine. Hommikul oli veidi külm, aga päeva peale läks soojemaks. Luiged, kes tormi ajaks olid meie jõe nurka kõik kogunenud, olid jällegi laiali läinud. Rasketel aegadel ollakse koos, kui kole möödas, siis jälle oma elu elama. Aga vähemalt sai lõpuks kokku lugeda, et meie jõel on kaks luigepoega ja 6 vanaluike.

Jõe ääres on puid maha langenud veidi rohkem ja mõned vanemate majade katused on veel kõvasti plaate kaotanud, aga ei midagi hullu. Kartsime hullemat. Paljud piirkonnad rannikualadel on ilma elektrita ja jäävad ilma tõenäoliselt kuni laupäevane torm Brian ka ära on käinud. Siis üks parandamine ju.

Praegu on kõige suurem arutelu selle üle, kas peaks nendelt oma eluga riskijatelt nõudma nende päästmiste kulud sisse. Savi sellest, et nad oma eludega riskivad, aga nad panevad riskile nende päästjate elusid ju. Alles siin sai surma 4 päästjat, kes helikopteriga alla kukkusid, kui kedagi merehädalist päästmas olid. Minu arvamus asjast on, et kes ennast tappa tahab, sel võiks lasta seda teha. Darwinism you know. Targemad jäävad ellu ja saavad oma geene edasi kanda.

Aga tormi ootamine oli palju hirmsam, kui torm ise. See on nagu sõdades vist. Lahingu ja rünnaku ootamine on alati hullem, kui juba selle tapluse sees olemine. Siis on juba vähemalt näha, kui hull asi on, mitte ei loo fantaasia mingeid kujutluspilte, mis on tavaliselt kümme korda hullemad, kui asi ise.

Saturday, October 14, 2017

Daatshapidu Malaisias

Malaisia pidu tõi mulle meelde selle ajajärgu, millega sellesama erakonna esindajad valijaid hirmutada armastavad ehk siis vana hea nõukaaeg. Aeg, mil rasvaste juuste ja õllekõhtudega seltsimehed direktorid maale suvilatesse pidusid pidama sõitsid pärast viisaastaku plaanide täitmist nelja aasta jooksul. Või laupäevakute raames, et oma osa ka panustada kommunismini kiiremini jõudmiseks.

Lauad olid lookas ja viina joodi teeklaasiga. Ning olid ka naised ja saun loomulikult kui kohustuslikud korraliku peo elemendid. Naine on ju ikka inimese parimaks sõbraks olnud läbi aegade. Välja arvatud ajal, mil matriarhaat valitses, aga sellest õnnetust ajajärgust saadi nii kenasti lahti, et seda ei mäleta enam keegi. Välja arvatud need naised, kes teavad, et naine peab nii palju lapsi saama, kui ise üksi üles kasvatada jaksavad. Või siis need naised, kelle laste hulka kuulub ka abikaasa.

Igastahes, tagasi mälestuste heietamise juurde. Ka toona olid seltsimeestel direktoritel peale Kremli kiidusõnade kuulamist rinnad uhkusest ja testosteroonist sama punnis kui ühel sekspeaministril, vabandust ekspeaministril peale e-Estonia esitlemist Malaisias, teleintervjuu andmist Ameerika telekanalile ja naiste imetlevad pilgud paitasid veelgi enam ego, nii et tekkis kõikvõimsa jumala tunne. Ja nii nagu nõukaajal, nii arvavad ka tänapäeval mõned isased, et jumalale ja meestele on kõik lubatud. Kui naine tahab edasi rahulikult elada, töökohta omada jne, siis ta teeb nii nagu rolli ihalevad filminäitlejad Weinsteiniga tegid. Ma mõtlen enne seda, kui ta nüüd süüdistuse kaela sai lõpuks. Kes tahtis filmis rolli saada, see tegi, mida vaja oli. Mitte, mis tal endal vaja oli, aga mis Weinsteinil parasjagu enda vajaduste rahuldamiseks vaja oli.

Kui palju süüdistusi on Eestis esitamata jäetud vaid sellepärast, et Eesti on väike riik. Ühes piirkonnas asuvad ettevõtjad teavad teineteist. Teavad ka üksteise töötajaid, kui vaja on. Kui keegi kellegi peale kaebama läheks, ei saaks see inimene enam iial sealkandis tööd. Ta maine põrmustataks. Ta lapsed muudetaks koolis kiusatavateks. Tal ei jääks enam muud üle, kui minema kolida. Kes tahaks endale töötajat, kes kaebab oma tööandja kehvade töötingimuste üle või ümbrikupalga üle või pealesunnitud pea igapäevaste tasuta ületundide üle?

Kui Weinsteini kohta süüdistus esitati lõpuks nüüd, siis ei hakatud millegipärast kommenteerima, et ju siis eit jäi kuivale, et kaebama hakkas. Või et küllap ise ennast välja pakkus või kergete elukommetega oli. Eesti meedias liiguvad just taolised kommentaarid ekspeaministri kohta kaebuse esitanud naise pihta. Toredad eesti isased, kellega mul on au töötada olnud, peavad ju täiesti normaalseks tulla tööle ja hakata kaeblema, et nende vemmal on nii kõva, et kui vastu lauda kogemata ära löövad selle, siis läheb pauk juba lahti. Või teatada vihaselt, et kui ma tema sigaduste kohta midagi kuskile teada annan, siis ta hävitab mu. Või kommenteerida naiste tissisuurusi - U nagu udar, UU nagu uhke udar, UUU nagu umbe uhke udas ja sellest järgmine suurus on nagu hunt uluks kuu poole UUUU... Naistele hüüdnimede panemine a la isotiss. Sellele tüdrukule keset ööklubi vastu lõugu virutamine, kes ei tahtnud kolm päeva järjest tsüklis olnud isasega tantsima minna. Jah, see viimane tüdruk olin mina. Minu pidu lõppes tookord, kui sain ööklubis rusikaga vastu lõugu. Sest kui naised meheks kätte lähevad, siis võib neile virutada nagu meestele, nagu mulle tookord teatati.

Kas Eesti on jätkuvalt see riik, kus võimuesindajad ei saa päris hästi aru, millest nende võim koosneb ja kes selle andnud neile on? Poliitik on rahva esindaja. Üks rahva hulgast, kes valiti häälekandjaks. Ta on nagu krüptoraha, millel reaalset kullakoormat taga pole, on vaid usk temasse. Kui enam keegi temasse ei usu, siis on tema väärtus null. Ta on tagasi seal, kust ta tuli ehk rahva hulgas mitte kellegina.

See üks õhust tehtud väärtus aga läks nii õhku täis mõne joogi järel, et kaotas maapinna jalge alt. Maandumine oli seejärel paras põnts. Uskumatu küll, aga väljamaal elavad eesti naised ei sõltugi eesti meestest enam ja neil pole vaja oma maine ning töökoha hoidmiseks teha head nägu halva mängu juures. Kes oleks seda võinud arvata, et mingid sisse kasvatatud hoiakud nii kiiresti kaduda võivad? Vähemalt kodus on hoiak ikka veel nii nagu peab - peaasi, et mehelõhn majas on, kuhu tal ikka kahe lapsega minna on, kes teda ikka kahe lapsega enam tahab, kõik mehed petavad jne.

Kes teab, kuidas elu edasi läheb, kui värskel abielunaisel shokk üle läheb ja ta eitamisfaasist välja saab. Usaldust taastada on väga raske, et mitte öelda võimatu. Usaldus on nagu katkine klaasvaas, võid selle küll kokku liimida, aga liimijäljed jäävad alatiseks nähtavaks.

Kuidas peaks selline inimene oskama hoida riiki, kes ei oska hoida isegi oma perekonda?  Kuidas uskuda, et selline rahvaesindaja austab oma valijaid, kes ei austa isegi oma naist?

Kui perekonnas keegi väga palju teistest üle särab, siis tuleb see teiste pereliikmete arvelt. Ühel poolel on aega oma lipsu juurde sama värvi sokke otsida ja ennast peegli ees keerutada. Teine kasib kodu ja lapsed, enne teleintervjuud haarab midagi selga ja tõmbab jala otsa samad ketsid, millega enne vist last kärutamas käis. Üks pool on kodustest kohustustest vabastatud, et ta saaks oma karjäärile pühenduda. Teine saab lohutuseks erakonna pidudel laulmas käia. Üks pool on võtja, teine pool andja. Kui kaua aga see teine pool anda jaksab, kui enam ise midagi vastu ei saa?

Ma ei ole erapooletu seda lugu kommenteerides ja paljutki on mu enda fantaasiavili siin, sest ma ei olnud seal Malaisia peol. Ma ei tea, mis täpselt oli. Aga ma tean, mis tunne on olle petetu rollis. Ma tean, kuidas kibestumine ja masendus vaikselt elu üle võtavad ja sa ei mäleta lõpuks enam, kes sa kunagi tegelikult olid. Ja miks keegi sind üldse armastama peaks, kui isegi su laste isa sind ei armasta. See inimene, kelle pärast sa oled rasked rasedused ja sünnitused ja laste beebiead üle elanud. Lõpuks saadki aru, et kõik see oligi ainult su enda probleem, teine pool ainult tahtis last saada, mitte lapsega seonduvaid kohustusi.

Ma tean, et enne ei ole võimalik valutult lahku minna, kuni selleks valmis ei olda. Mõnikord võtab see aega palju aastaid, et ennast üles leida ja avastada, et oled kummalisel kombel elanud kogu selle aja suhtes, mis on täis vaimset vägivalda. Kus sinu soove on järjepidevalt alla surutud, sinuga mitte arvestatud, sind on jäetud üksi kodu ja laste eest vastutama, sind on jäetud vastutama ka selle eest, et sellises olukorras elad. Kui minna tahad, siis oled sina süüdi, sina oled perelõhkuja siis, sest petmised sa ju aktsepteerisid ja kui esimese korra andestasid, siis see ju järelikult tähendas, et võib edasi petta, sa andestad alati. Kõik ju teavad, et kui mees kõrvalt võtma hakkab, järelikult siis ei saa kodus piisavalt või on naine midagi muud valesti teinud. Vingub ehk liiga palju või ei ole enam piisavalt tähelepanelik mehe vajaduste suhtes või misiganes muud.

Ja pealegi abiellutaksegi ju ainult selleks, et saaks ametlikult armukesi pidama hakata! Kui minema tahad minna, siis oled sina see perelõhkuja, kes lastelt nende muidu nii hea isa ära võtab. Oma isa on ju ikka parem kui mitte midagi või ükskõik kes teine. Või raudselt ainult sellepärast tahad minna ju, et alimentidest rikkaks saaks ja oma uue poldiga vaese laste isa kulul elama saaks hakata! Mida iganes sa teed või otsustad, kui oled naisena sündinud, oled alati süüdi, sest naised on ju sündinud patustena nagu Koraan seda ütleb. Ja mehed jumalatena, nagu nad seda ise arvavad.

Tuesday, October 10, 2017

Ratsa rikkaks 4

Väike seletav sõnaraamat sellest, mis toimub krüptoraha ostukeskkondades.

Kui olete end kenasti ära registreerinud ja oma aadressi tõendava pangakirja-maksuameti kirja-telefonikompanii arve-elektriarve ning passist või id-kaardi mõlemast poolest pildi ära saatnud, neile aktsepteeringu saanud, siis olete lõpuks vabad kauplema hakkama.

Ostukeskkondadest siis soovitatakse kahe parimana:

1. Markets.comi, kes testib uute liitujate teadmisi enne ostukeskkonnaga liitumist lühikese valikvastustega testi abil ning seejärel annab uutele liitujatele 25 eurot. Kui oma raha samuti investeerida soovite, siis on ülekande miinimumsumma 100 eurot. Osta aga saab seal ka väikeste summade eest, näiteks selle sama 25 euro eest, mille nad teile andsid. Oma raha sinna kandmine pole kohustuslik.

2. eToro, kes mulle tundub kiiremana, lihtsamana ja ülevaatlikumana, kui see eelmine. Liitudes selle lingi kaudu eToro Cryptocurrency, saate 20 dollarit neilt kingituseks, kui ise sinna 200 eurot investeerimiseks samuti peale kannate. Ilma selle lingita liitudes on muu sama, aga 20 dollarit ei saa. Ripple ostmisel on miinumumsumma 250 dollarit või 174 eurot. Raha välja võtmisel teenustasu 25 dollarit.

eToro puhul on lihtne - ostate omale midagi ära ja see on siis teie Portfolios edaspidi, näidates kenasti reaalajas, kui palju kasum-kahjum hetkel on. Ripple puhul on see siis väga aktiivselt edasi-tagasi liikuv number, mis on mul alati vähemalt 5 dollarilises kasumis olnud, suurim oli eile 54 dollarit kasum. Kui tahate kiirelt teenima hakata, siis hea ostuhind on 0.23-0.24 senti ja hea müügihind on 0.27-0.28 senti. Kui parasjagu sellist hinda ei ole, siis oodake - mis lendab üles, tuleb ka alla ja mis põrkab alla, see lendab ka üles. Kui just tegu pole bitcoiniga, mis lendas üles ja jäi kinni nagu itaalia koka visatud küpse spagett. Kui spagetid on valmis, siis kleepuvad nad lakke kinni. Kui pole veel valmis, siis kukuvad alla. Kannatlikkus on edu alus.

Markets.comi puhul aga on esmapilt veidi keerulisem. Kui leiate üles õige asja, ehk siis otsingusse Ripple ja kui hind sobib ostmiseks, siis ei lähe ostetud Ripple mitte Portfoliosse, vaid neil jääb ta Open Positioniks. Ja selleks open positioniks jääb ta seni, kuni selle ära müüte ning pärast müüki saate sulgeda alles selle open positioni. Pärast seda liiguvad need read Closed Positioni lehele.

Kui olla Open Positions lehel, siis näete seal enda ostetud asju, näiteks Ripplet. Samuti on seal üks kergesti arusaadav rida - positsioon, millega ostsite, ehk mis hinnaga te ostsite oma Rippled või muud asjad. Ja seejärel on 4 rida, millest osa kerged mõista, nagu näiteks Profit/Loss ehk kasum/kahjum. Kolm rida vajavad selgitamist päris algajatele.

1. Balance ehk teie raha, mille sisse kandsite sinna pluss see raha, mille nad teile kingiks andsid. Pluss peale müüki saadav kasum või kui olete müünud kahjumiga, siis see raha arvestatakse sealt maha. Balamce rida ei näita, kui palju teie raha väärtus muutub, kui ostetud aktsiad või krüptorahad hinda muudavad. Balance rida näitab ostu ja müügi eelset summat. See on nagu meelespea, kui palju teil alustades raha oli. Seda teie reaalselt olemasolevat raha, millega saate kauplemist alustada. Kui midagi siis ostate (asjad lähevad Open Positionsi), siis see summa ei lähe sealt Balancest enne maha, kui alles peale ostetud asjade müüki. Peale müügi sulgemist (rea liikumist Closed Positioni aknasse) see Balance summa muutub lõpuks.

2. Equiti näitab teie raha muutumist reaalajas, ehk kui palju on teie aktsiad-krüptorahad väärt parasjagu pluss igasugune rahajääk, mida te pole veel ära kasutanud, pluss pakutav krediit.

3. Free Margini seletamise juurde tulen peagi tagasi. Enne seletan ära paar muud mõistet.

Leverage.
Kui te Markets.comiga liitusite ja testi ära tegite, siis nad määrasid teile Leverage selle järgi, millised olid teie teadmised-kogemused-testi tulemused. Kui näiteks oli teile määratud Leverage 50:1, siis on see pmst nende antav krediit teile. Ehk oma 1 euro eest saate osta 50 euro jagu Ripplet. Kui teil on 25 eurot arvel, siis 1 euro on kinni Ripple all ja 24 saate kasutada millegi muu ostmiseks.
Kui teie Leverage oli 100:1, siis saate oma 1 euro eest osta 100 euro eest Ripplet. Kui Ripple liigub kasumisse, siis on kõik hästi. Teie teenite kasumi müügilt ja oleks nagu taevast kaela see summa sadanud mitte millegi eest. Kui aga asi kahjumisse läheb, siis maksate selle krediidi oma rahast kinni. Ehk elate tuleviku arvelt ning tegite rumala liigutuse. Mina hoian sellest võimalusest igastahes eemale. Kindlam on oma reaalse raha eest mängida, mitte end võlgadesse mässida.

Required Margin on see rahasumma, mis on vaja ostetud aktsiate või krüptorahade tagamiseks, mis asuvad veel Open Positionidel ehk pole veel maha müüdud. Kui midagi ostetud pole, siis Required Margin on null. Kui teie Balance on näiteks 100 ja ostate midagi 50 euro eest, siis Required Margin on 50. Ehk see ostusumma. Või kui olete nii kõvad mehed, et valmis omale jalgadesse tulistama ning valmis ostukeskkonna pakutud krediiti kasutama (oletades, et teie leverage on 50:1), siis on see Required Margin kõigest 1.

3. Ja tulles nüüd tagasi Free Margini juurde, siis Free Margin on Equiti miinus Required Margin. Ehk teie ostetud aktsiate või krüptorahade väärtus reaalajas (pluss võimalik kasutamata raha jääk) miinus Required Margin ehk see eelmise-eelmiste ostu-ostude jaoks broneeritud rahasumma (pidage meeles, et see on seda teie leveraget arvestav ehk krediiti pakkuv, mitte teie tegelikku olemasolevat reaalset rahasummat näitav). Kui olla konservatiivne kaupleja, siis ei tasu kogu Free Margini jagu raha kohe laiaks lüüa. Kasutage vaid raha, mis teil peale millegi ostmist reaalselt veel alles on.Ehk tehke oma arvutused ise, mitte ärge vaadake Free Marginit.

Balance – reaalajas muutuv Profit/Loss = Equity

Equity – Required Margin = Free Margin

(Equity / Margin) x 100 = Margin Level


eToro on algajatele lihtsam, seal on küll alustamiseks suuremat summat vaja, kuid minu hinnangul on asi turvalisem, sest nad ei paku krediiti ja mängite vaid oma olemasoleva rahaga. Võimalus võlgadesse sattuda puudub. Maksimaalne ebaõnn on see, et kaotate selle raha, mille sinna kandsite, kui väga vale ostuotsuse tegite ja kõik kokku sellel asjal kukub. Aga vähemalt ei ole te lisaks sellele rahale veel kellelegi võlgu.

Markets.com on keerulisem, aga mängu alustada saab väikeste summadega. Vältida tuleks nende krediitide kasutamist, et rahakurat teid oma põrgusse põlema tõmmata ei saaks nagu kehva hasartmängurit, kes järjest rohkem raha sisse loopima hakkab kasiinosse, et oma kaotatud raha tagasi teha. Kui aga alustate nende antud 25 euroga ja seda kenasti kasvatada suudate, siis olete võitnud igal juhul. Neil puudub nõue, et peate oma raha ka sinna kindlasti kandma. Seega on see nagu sülle kukkunud raha. Säilitada tuleb lihtsalt kaine mõistus ning meeles peab pidama, et kannatlikkus on voorus ja laenud on kuradist.

Ma olen tähele pannud, et Ripple väärtus kasvab pühapäevast esmaspäevani tohutult ning langeb õhtuti iiri aja järgi 7-8 ajal õhtul, eesti aja järgi siis 9-10 õhtul. Reedeti araabikud ei kauple ning laupäeviti hoiavad juudid tööst eemale, seega parimad hinnad võivad olla reedel-laupäeval alustamiseks ning Ripple ostmiseks. Müümiseks aga siis esmaspäeva lõuna-pärastlõuna.

Näete siis, rikkaks võib saada igaüks, kes üle 18 aasta vana. Ei pea olema meeletuid tuhandeid, et raha panna raha tegema. Täiesti ilma rahata saate alustada lausa! Igaüks on oma õnne sepp ja oma krüptoraha valaja.